Sügavam kui ookean

Sügavam kui ookean,
oma olemuselt on inimese hing.
Kogu elu nii peab paika,
kui helisemas tuulekellad-
keset talvist saju.

Külma pehme lume taustal (natukene jõululuulet)

Külma pehme lume taustal
vaikus võtnud maad.
Tähesära hõbedasel pinnal
jõuluingleid helendamas nüüd võis näha.

Pisikesi jalajälgi lumel
kattis õhkõrn helevalge valgus.
Kuukiirte öisel väljal
tunda oli piparkoogi magusat hõngu.

Kirikukellade värisev heli
kaikus läbi jõuluöö sel tunnil.
Nii soe hakkab hingel,
rahu on paitamas me teid ja radu.

Küünlaleegi punaka kumana-
südames hõõgumas on jõulusoov,
armastuse ja valgusega
saadab inglid Su juurde!

Mõningad jõulumõtted…

Sa soovi head kõigile
ja ära püüa petta iseenda hinge.
Kurval hetkel on öelda oma sõnum
-Sa ära sinna liialt kinni jää…

On mööduv iga vaikne tund,
ka möll ja trall jääb peagi vakka.
Nii mõtled,
naudid igat hetke!

Kauneid Jõule

Nii ongi hästi

Mõnikord piisab kasvõi ühest väikesest kohtumisest mõne inimesega, et midagi Temast jääks Sinuga, et miski Sind justkui puudutaks. Midagi erilist, sooja, pehmet…see miski! Ja vahetevahel meenutad seda naeratusega näol või sooja tundega enda sees.

Põhiline on vast siiski see, et see inimene jäi Sulle mingil põhjusel meelde…midagi temas lummas ehk Sind.
See Teie kohtumine võis toimud vaid hetke, mõned laused või siis sõnad, mida vahetasite. Ja see ei pruukinud isegi olla midagi väga tähtsat vms. Ja te ei pruugi ka enam kungi edaspidi kohtuda, samas võite…
Igal juhul, on Sul hea meel, et kohtusid selle inimesega!

Päikest Teile

Teadaanne…

Heips Giannad, Marid, Maried, eksole? Kõik teised ka ! Millest oma blogis kirjutada? Palun soovitage teemasid (etsiis ma kirjutaks nagu kirjandi või mõtsikluse vms vormis). Aitäääh.

Päikest Teile

Punaste kummikutega tüdruk

Uduses ja hallis päevas
- on midagi helendavat.
Punaste kummikutega tüdruk,
astub läbi veelompide.
Toob sära ja värve maailma,
ta naeratab ja kilkab rõõmust-
nähes oma peegelpilti,
mis hajub nõnda ruttu.

Punaseid kummikuid kandev tüdruk,
nii edasi astudes lainetusi lööb,
rõõmsamat meeleolu päeva toob.
Tibake värvilisem,
punaste kummikutega tüdruk

Millest vaid unistada tahan…

Need sõnad, mis tabasid otse hinge,
ma olin ebakindel veelgi.
Veel rohkem kui enne.
Kui vahepeal tunduski-
olen peagi kohal,
-leidmas iseennast.
Vaid varjud need petsid mind.
Nüüd ma tean, ma mõistan,
olen tänulik nendele, kes SIIN!
Olen oma-enda teel,
luues seda reaalsust,
millest vaid unistada suudan,
millest vaid unistada tahan.
Sest olen hingelt vaba
ja olen hoitud!

Sina oled väärt! Ole väga hoitud!

Käsikäes…

Lastes lahti materjalismi,
hingel hakkab nii kerge.
Lastes lennata lendaval,
me saame tiivad…

Omaenda loodud maailmas
me lendame ise…
tuule ja päikesega…
Käsikäes…
Oma teed.

You Raffas ;)

Öö pimedus-
Nii tume,
nii müstiline…

Päeva valgus-
Nii ere,
nii nähtav…

Ära peida end!
Vaid mõistus seab piire?!

Tervitused siis ka minu poolt üle pika aja

Me oleme hoitud sel teel :)

Midagi rõõmsamat nüüd Gianna . Just for you.
Mitu aastat tagasi kirjutatud, aga siiski…rõõmsam. Roosam? Ohohhh…enivei, here it is :

Tee, mida mööda minna,
mis osaks saab meile.
Tundes rõõme ja muresid.
Päikesetõus ja õhtune loojang
inglid me ümber,
meie eludes.
Süda saab justkui õhkõrnad tiivad,
me oleme hoitud sel teel.

Kuna ma nüüd nii tuletasin seda meelde (polnud kusagilt maha lugeda, kirjutada), siis võis ühtteist siia-sinna minna. Sõnad võisid tiba muutuda jms.